Atseetaldehüüd
(mitosyfraudes).
Atseetaldehüüd on toatemperatuuril gaasiline, seetõttu leidub teda ka õhus. Õhku satub
etanaali biolagunemisel või naftasaaduste põletamisel (inchem, 1994).
Lisaks kõigele eelnevale suurendavad atseetaldehüüdi sisaldust suus ja ülemises
seedetraktis suitsetamine ja alkoholi tarbimine. Tsüsteiin küll reageerib atseetaldehüüdiga
ning neutraliseerib selle kahjuliku toime, kuid suuremates kogustes jääb ta hätta. Seepärast on
suitsetajatel ja alkoholilembelistel inimestel suur risk vähki haigestuda (genomics).
Toksilisuse, ohu ja riskianalüüs
Atseetaldehüüdi klassifitseeritakse kahjulikuks aineks, sest suukaudsel manustamisel on
660-1930 mg/kg bw surmav ning sissehingamisel 2,4 mg/l bw. Nahale ärritust tekitab vähesel
määral ning puudub oht sigivushäiretele ja lootele (Celanese, 2012). Kantserogeensuse alusel
liigitatakse 2. kategooriasse, sest etanaal võib põhjustada vähktõbe.
annaabi.ee 
