Need arvud käivad kõigi Eesti elanike kohta. See tähendab, et ka iga vastsündinu, laps ja vanainimene joob statistika järgi aastas 10,2 liitrit puhast alkoholi. See on lihtsalt hullumeelsus. Arvestades veel nendega, kes ei joo alkoholi ja siis alkoholijoomise keskmist arvutada tulevad arvud veel suuremad. Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi ning alkoholist tulenevad kahjud on Eestis rängemad kui teistes sarnase alkoholikultuuriga maades. Eestis sureb alkoholiga seotud vigastustesse igal aastal umbes 500 inimest. Peaaegu kaks kolmandikku ehk 65% alkoholiga seotud vigastustese tagajärjel hukkunutest on alkoholijoobes. Tulesurmas hukkunutest on alkoholijoobes 68%. Alkoholist põhjustatud vigastustesse surevad peamiselt parimas eas mehed. Meeste suremus vigastustesse ületab naiste oma keskmiselt 3,3 korda, mõnes vanuserühmas isegi kuni 8 korda. See põhjustab aga sellise olukorra eestlaste
sõidukijuhtide osalusel toimus 2012. aastal 172 liiklusõnnetust, 2011. aastal 180 liiklusõnnetust, mille tulemusel hukkus 2012. aastal 11 inimest ning 2011. aastal 14 inimest ja mõlemal aastal sai vigastada ligi 250 inimest. Tuleõnnetustes hukkunutest oli 2012. aastal joobes 73%, uppunutest 50%. Eestis sureb otseselt või osaliselt alkoholiga seotud põhjustel igal aastal tuhandeid inimesi. Alkoholist tulenevad kahjud on Eestis rängemad kui teistes sarnase alkoholikultuuriga maades. Eestis sureb igal aastal alkoholi tarbimisega seotud haigustesse 500-700 inimest (Tervise Arengu Instituut). Neid, kes alkoholi üldse ei joo, on vaid ligi 13% täiskasvanuid Eesti elanikkonnast (EKI). Samuti on vähemalt ühel korral purjus olnud 11-15 aastaste koolinoorte hulgast 41% (HBSC). Selle statistika põhjal saab öelda, et piirangud mõjutavad kõiki Eesti elanikke ja Eestis on alkoholi tarvitamisest tulenevaid probleeme väga palju.