18. sajandi usuliikumised kui usutunde süvendajad ja rahvahariduse etendajad Eestis.
kihelkonnas. Usuliikumine mõjus tugevasti rahva kõlbelistele arusaamadele:
paljud külakõrtsid jäid tühjaks, põrguhirmus talurahvas hülgas viina,
suitsetamise ja tantsimise. Thoréni arvates võis tema karskusepropaganda
tulemuseks olla Noarootsi seitsme kõrtsi sulgemine ostjate puudusel. Selle teate
usaldusväärsust tõstab eestirootsi kiriku- ja kultuuritegelase Hjalmar Pöhli
kinnitus, et hiljemgi valitses Vormsil kohalik alkoholijookide müügikeeld.
Usuliikumise mõju rahva kommetele sõltus palju kohalike eestvedajate
arusaamadest. Kuivõrd erinev võis ärkamisliikumise keskustes olla suhtumine
mõnda nähtusse, demonstreerib ärganute suhe tantsimisse. Misjonär Thure
Emanuel Thoren olevat tantsimist tauninud, mille tõttu olevat Noarootsi ärganud
sellest loobunud.
Võib öelda, et Läänemaa algse ärkamisliikumise levik ja laad erines paikkonniti