Alkoholi mõju närvisüsteemile
Mõju sõltub absoluutse alkoholi kogusest, mitte joogi kangusest ja liigist.
Pikaajalise tervisemõju seisukohast ei ole ka olulist tähtsust joomise harjumustel – kas juuakse
palju korraga või vähem, aga sageli (tähtsust võib olla konkreetsete tervisemõjude puhul, aga
mitte üldistatult). (Alkoinfo, 2016)
Liigne alkoholitarbimine mõjutab negatiivselt kogu organismi, sealhulgas maksa, südame ja
immuunsüsteemi tööd. Kuni 35%-l alkoholiga liialdajatest kujuneb välja alkohepatiit ja nendest
omakorda 55%-l on selleks ajaks juba alkoholtsirroos. Alkohol tõstab vererõhku, tekitab südame
rütmihäireid ning südamelihaste kahjustusi, suurendab diabeedi- ja insuldiriski, põhjustab
äkksurmasid. Kroonilistel alkohoolikutel on suurenenud risk kopsupõletikuks ja tuberkoloosiks.
Vähivormidena tekivad eeskätt suukoopa-, kõri-, neelu-, maksa- ja rinnavähk. (Alkoinfo.ee,
annaabi.ee 
