Keskaja kunstnik
tänapäeval nimetatakse kunstnikeks. Sõna artista tähistas vabu kunste õppivat või
viljelevat inimest. Alles 13. Sajandi lõpul kasutati seda sõna inimese kohta kes
omas vastavaid tehnilisi oskusi.
Kõrge positsioon oli aga kullasseppadel, kes töötasid kõige hinnalisemate
materjalidega, sammuti klaasimeistritel, kes valdasid keerulist tehnoloogiat.
Peamised allikad kust saab teda kunstnikest on kirikute kroonikad. Kõigepealt
tuleks nentida et varakeskajal kadusid alkkirjad töödelt täielikult. Uuesti ilmusid
nad Itaalias tänu nende traditsioonidele.
Kullassepa kõrge staatus ühiskonnas keskajal saab kinnitust ka sellest, et milano
püha Ambrosiuse kullast altari autor signeerib oma teose ja kujutab ennast
samamoodi püha Ambroosiuse kõrval seismas nagu töö tellijagi.
Sajandeid oli juveelikunst üks keskaja kunsti juhtivaid tehnikaid, milles panid
ennast proovile parimad meistrid ning loodi kõige uuenduslikumad ja tähtsaimad