Mõtte mõttest
(Abelard)
Pierre Abelard (1079-1142), kuulus vaidleja ja õpetaja Pariisis. Oli universaalide
küsimuses lepitajaks:
Nominalistidel on õigus asjade maailmas, aga seda on ka realistidel, sest üldmõisted ei
oma küll iseseisvat eksistentsi, kuid nad on Jumala igaveses mõistuses olemas juba
enne asju ja inimese teadvuses pärast asju.
Vastased: nt Bernard Clairvaux'st (1091-1153), müstik. Vagadus jõuab haripunkti
ekstaatilistes elamustes, kus hing saavutab osaduse Jumalaga.
Araabia f: Alkindi (800-879), Aristotlese komm.
Avicenna (ar k. Ibn Sina, Abu Ali, 980-1037) elas Buhhaaras ja Iraanis ja oli rahvuselt
tadzikk. Ta ühendas Aristotelese filosoofia neoplatonismiga. Jumala puhul ühtivad
olemus ja olemasolu.
Averroes (ar k. Ibn Rusd, Muhamed, 1126-1198), Hispaania. Aristotelese ja islami
lepitaja. Eitas hinge surematust, kuid mõistus läheb J juurde tagasi.
Albertus Magnus, (1193(1206)-1280), esimesena toetus teoloogias Aristotelesele.
AQUINO THOMAS (1225-1274)