Hoolimata nimest kasutati seda peamiselt varakambrina. Seal hoiti Ateena Mereliidu varasid. Parthenon rajati vanema Athena templi varemete kohale, mis hävis pärlaste sissetungi ajal 480 eKr. Ehitustööde algatajaks oli Perikles. Arhitektideks ja ehitusmeistriteks olid Iktinos ja Kallikrates. Frontoonide kujude ja friisil asuvate metoopide autoriks oli Pheidias ja arvatavasti ka tema õpilased Agorakritos ja Alkamenes. Friisil on kujutatud muu hulgas gigantomahhiat, kreeklaste ja amatsoonide võitlust, stseene Trooja sõjast ning kentaurideja lapiidide võitlust. Tümpanoni skulptuurid valmisid alles 432. aastal eKr. Neid peetakse üheks Vana-Kreeka kunsti paremateks näideteks. Idaküljel, peasissekäigu kohal asuval tümpanonil on kujutatud Athena sündi Zeusi peast. Läänetümpanonil kujutati Athena ja Poseidoni võistlust Ateena kaitsepühakuks saamise pärast.
IV saj eKr. Kaunisstiil. Rahustus peegeldus skulptuuris, lihtsad vaated hääbusid, naiivne usk Jumalatesse asendus skeptisusega. Rahutu pateetiline käsitlusviis. Tuntumad: Skopas (marmor, mõned tööd Ateena Atea templist säilinud, kaunistas Halikarnassose mausoleumi.) Praxiteles (marmor, üksikfiguurid sisalikutapja Apollon, alasti naisfiguurid Arlea Aphrodite, töötas välja rõivastusstiili laiades voltides) Haavatud amatsooni kuju Kolotes ja Agorakritos, Alkamenes, Kresilas. Polykleitos kujutas ilusaid alasti mehi, võttis kasutusele kontraposti. Dorüfoor. Kaanon. § 14. Hellenistlik kunst. 4.saj II poolel eKr alistas Makedoonia riik Kreeka linnriigid. Makedoonia valitseja Alekdandri Aasiasõjakäigu tagajärjel levis kreeka kultuur enneolematult kaugele idas Indiani, põhjas KeskAasiani ja lõunas Egiptuseni. 4.saj keskel eKr laskis Pärsia VäikeAasia asevalitseja Mausolos endale püstitada