Vene muusika
Tõtt öelda tuli tal seetõttu taluda üsna piinlikke olukordi. Tööle võetud autojuhid ei
osanud juhtida autot, ei teadnud teid. Köögitüdrukud ei osanud süüa keeta.. Vähe oli
neid, kes olid võimelised inglise keeles seletusi andma telefonis vastates, tihti juhtus
naljakaid aga vahel ka piinlikke arusaamatusi. Rahmaninov kannatas kõike,
eelistades venelasi." Ka sõbrad, kellega ta hiljem suhtles, olid Venemaalt
emigreerunud, üks neist Fjodor aljapin, Rahmaninovi eakaaslane. aljapini
mälestustest võib lugeda: "Rahmaninov oli suurepärane pianist ja samal ajal üks
väheseid oivalisi dirigente, keda ma elus kohanud olen. Kui Rahmaninov on
dirigendipuldis, võib laulja olla täiesti rahulik. Ta tabab teose vaimu peenelt ning
täiuslikult... Kui Rahmaninov saadab klaveril lauljat, siis on õigem öelda " mitte
mina vaid meie laulame". Heliloojana on Rahmaninov lihtsuse, selguse, siiruse
kehastus."Elades Ameerikas, igatses Rahmaninov Euroopa järele. 1922-1932 aastani