Eesti muinasaja lühikokkuvõte.
MUISTSE VABADUSVÕITLUSE 3 PÕHJUST JA 3 TULEMUST
Muitsne vabadusvõitlus algas, sest Eesti taheti ristiusustusda, ning see tuli ka vastu võtta (toimus ristisõda 1111-
1111 ). Veel oli üks põhju see, et Eesti asukoht on väga soodne ja seda taheti enda võimu alla saada. Kolmas
põhjus oli seotud sellega, et neil puudus ühine valitsaja ja riigikord.
Muistse Vabadusvõitluse käigus surid väga paljud inimesed, sest toimusid suured tapatalgud. Muistse
Vabadussõja lõpuks olid eestlased alitatud võõrvõimule.
JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS
Eestaste vabadusiha polnud kuhugile kadunud, isegi siis kui nad olid elanud võõrvõimu all juba üle sajandi. Nii
otsustati 1343. aastal ennast taas oma esiisade maal maksma panna(muistse vabadussõja viimane etapp) .
Jüriööl 1343, 23 aprill alaski jüriöö ülestõus. Märguandeks süüdati Padise klooster. Ülestõus levis ka
Läänemaale ning hakkati piirama ka Haapsalu. Välja jõuti isegi Tallinnasse, kuhu asuti ka laagrisse.