F. Seremetiev ei oodanud tsaari külaskäiku. Ta lootis Tartut Vallutada linna näljutamisega. Linna piiras ta ida poolt, kus müürid olid hästi kindlustatud ja kõrged. Põhjast kaitses linna emajõgi, loodest oli müür vilets, kuid sealt kaitses linna soo. Mitu päeva jätkati piiramistöid idapoolsest küljest, samal ajal veeti suurtükke öösiti uutele kohtadele üle jõe ja söö äärde. Mitu päeva tulistati vahetpidamata, venelased ei pannud tähele alistussignaali ja jätkasid pommitamist. Mille taga järjeks oli linn enam-vähem purustatud. Tartu linna täpne Vallutamise kuupäev oli 13.juuli 1704. aasta. Peeter I otsustas hävitada rootslaste võimalikud tugipunktid Baltikumis, selle otsuse tulemusena saksa soost elanikond saadeti Vologdasse ja Taani kindlused hävitati täielikult. Kogu sõjategevuse ajal jätkati Narva piiramist, linn oli muust maailmast täielikult eraldatud. Narvas valitses nälg ja vaesus. Peeter I oli kohale palganud
Peeter linna rünnata. Kolm päeva jätkati piiramistöid idapoolsest küljest. 3 Samal ajal veeti öösiti suurtükke uutele kohtadele üle jõe ja soo äärde. 6 päeva tulistati vahetpidamata suurtükkidest linna. Lõpuks õnnestus kiirtulega lõhkuda linna müür. 13. juulil 1704.aastal vallutati Tartu. Linn oli pideva pommitamise järel purustatud. Pikast piiramisest tüdinud venelased ei pannud tähele alistussignaali ja jätkasid linna rüüstamist.1708. aastal, kui rootslased tungisid Vene sisemaale, otsustas Peeter I hävitada rootslaste võimalikud tugipunktid Baltikumis. Selle otsuse tulemusena hävitati täielikul Taani kindlused ja saksa soost elanikkond saadeti Vologdasse. 3.5 Sõjategevus 1710.a. Eesti ühendamine Venemaaga. Kogu sõjategevuse aja jätkati Narva piiramist. Linn oli muust maailmast eraldatud, seal valitses nälg ja vaesus. Kindral Horn keeldus venelaste
annaabi.ee 
