Vana-Rooma referaat 10. klass
Mõne aja
pärast loobuti aga rahvakoosolekute kokkukutsumisest. Riigi valitsemine koondus nüüd
valitseja kätte, keda kutsuti kokkuleppeliselt keisriks. Valitsejal oli korraga mitu ametit,
millest ükski eraldi võimutäiust ei andnud, kuid kõik kokku tegid temast riigi tegelikku juhi.
Senatist sai keisririigi ajal valitseja nõuandja ja magistraadid viisid ellu keisri otsuseid.
Itaalia ja provintsid
Roomlased ei surnud võidetud rahvastele peale ühesuguseid alistumistingimu-si, vaid
sõlmisid igaühega eraldi kokkuleppe. Sellist kohalikke olusid ja konkreetseid tingimusi
arvestavat ülemvõimupoliitikat nimetasid roomlased põhimõtteks ,,jaga ja valitse". Kuna
alistatud rahvaste ja riikide sõltuvustingimused olid erinevad, ei saanud nad ühiselt Rooma
vastu välja astuda ja roomlastel oli võimalik aeg-ajalt õhutada pingeid oma alluvate vahel.
Roomlased ei seganud end tavaliselt allutatud riikide siseasjadesse, ei muutnud sealset
usku, keelt ega kombeid
annaabi.ee 
