A.dumas Kolm musketäri terve raamat
Tahan rutem teada
saada, mis juhtus.»
«Saabus õhtu. Kõik läks nagu tavaliselt. Õhtusöök toodi nagu harilikult pimedas, siis
süttis lamp ja ma istusin lauda.
Sõin ainult veidi puuvilja. Tegin nagu valaksin vett karahvinist, aga jõin ainult seda,
mille olin jätnud oma klaasi. Muide, vahetus toimus küllalt osavalt, et petta oma jälgijaid,
kui neid oli.
Pärast õhtusööki teesklesin samasugust uimasust, nagu olin tundnud eelmisel päeval.
Seekord teesklesin, nagu alistuksin väsimusele või oleksin leppinud saatusega ja vedasin
enese voodini, võtsin ära kleidi ja heitsin pikali.
Seekord leidsin kohe padja alt noa, surusin kramplikult käes noapead ja simuleerisin
magamist.
Kaks tundi möödus, ilma et midagi oleks juhtunud. Seekord -- oh mu jumal, kes
oleks seda võinud eelmisel õhtul öelda -- hakkasin kartma, et ta ei tule.
Lõpuks nägin, kuidas lamp aeglaselt ülespoole kerkis ja kadus. Pimedus vallutas mu
annaabi.ee 
