Rohtaed - kokkuvõte
eriline nõrkus alkoholi vastu, mida Juulius põlastas..." (K. Ristikivi. Tallinn: Eesti raamat,
1985 lk 50 ).
Aeg möödus ja oli aeg taas kooli minna, Juuliuse onul olid aga noormehega teised
plaanid, ta soovis jätta poisi talusse, oli ju vaja järeltulijat. Ettekääne oli väga lihtne, Juuliuse
isa pärandus olevat otsas ja uut raha õppimiseks pole. Juulius Kilimit oli aga kangekaelne
mees kes trotsis saatust ja ei alistinud esimese tagasilöögi juures, nii põgenes ta maalt linna.
Põgenedes ei võtnud ta kaasa tükikestki toitu, ta oli põhimõtteline ja aus. ,,Kuigi ta oli siin
suve läbi tööd teinud ja kuigi ta ikka ei saanud lahti mõttest, et onu osa tema pärandusest oli
ära kavaldanud, jäi ta enesele truuks. Teiste autust ei õigusta veel meie üleastumist- ja Juulius
Kilimit ei võtnud ainustki kildu leiba kaasa oma teekonnale. Tal oli veel natuke raha järel-
sele eest võis ju midagi osta." (K