Krundi Joaorus kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Narva linn oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, Joaoru jäi aga Eestimaa kubermangi territooriumile. Kirikut projekteeris Peterburi professor akadeemik Otto Pius Hippius. Rahaliselt toetas kiriku ehitamist Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig Knoop. Müüri ehitamisega tegeles meister Luka Tuzov Kroonlinnast, sisetöid tegi meister Jemeljan Volkov. Ehitamist juhtis algul Hippius ise, hiljem kutsuti Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 21. Juunil 1881 aastal asetati kirikule nurgakivi. Kirik valmis 1884. a. ja kannab terroristi pommist hukkunud tsaar Aleksander II nime.Kirik on ehitatud hisoritsistlikus stiilis, on võimalik eristada nii neoromaani, kui ka neoklassitsistlikke elemente. Esimese päeva templil on kujutatud ühte 2004 aastal valminud Dolores Hoffmanni vitraazakent, millele kirjutatud sõna võib lugeda nii MARIA kui NARVA. Pearuum on kaheksanurkne. Selle kõrgus on 25,5 m ja võlvi läbimõõt 20,3 m
pidas. Krundi kinkis Joala mõisa omanik Georg von Kramer. Erinevalt Narva linnast, mis oli tol ajal osa Peterburi kubermangust, jäi Joaoru Eestimaa kubermangu territooriumile. Kiriku projekteeris Otto Pius von Hippius ja selle ehituskulud maksis Kreenholmi Manufaktuuri omanik parun Ludwig von Knoop, kes oligi kiriku ehitustööde tellija. Ehitustöid juhtis esialgu Otto Pius von Hippius ise, hiljem Kreenholmi arhitekt Paul Alisch. 1.märtsil 1881.a. hukkus terroristi pommist tsaar Aleksander II. 20.oktoobril 1883.a. anti kogudusele ja kirikule Imperaator Aleksander II nime. Kirik pühitseti 28. mail 1884. a. Aleksandri kirik oli ainus Narva luterlikest kirikutest, mille kogudus jätkas tööd Nõukogude võimu all. Kiriku 75.aastapäeva 1959.a. peeti taastatud kaunis kirikus. Septembril 1962.a. sunniti kogudus kirikust lahkuma ja sellest tehti ladu. 1977. aastal tunnistati
sõnadega ümber jutustama. Ma õppisin väga palju erinevate tihase liikide kohta ja selle kohta mida nad söövad, kus pesitsevad ja mis on nende nimed ladina keeles, õppisin ka kui palju neid umbes Eestis pesitseb ja kui vanaks nad elavad. Ilmselt ma küll ei mäleta enamus asju mis ma siin välja tõin, aga midagi ikka. Kasutatud kirjandus Svensson, L. Mullarney, K. Zetterström, D. 2015. Linnumääraja. Tallinn: Varrak Alisch, T. 2013. LOOMALAPSED. Tallinn: TEA 2009. TEA laste- ja noorteentsüklopeedia, III köide. Tallinn: TEA Rasvatihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/rasvatihane 4.02.2018 Musttihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/musttihane 5.02.2018 Sinitihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/sinitihane 6.02.2018 Põder, J. Tutt-tihanehttp://www.looduspilt.ee/loodusope/index.php? page=liigitutvustused_liik&id=236 6.02.2018 Tutt-tihane https://www.eoy.ee/rasvatihane/tihased/tutt-tihane 6.02
annaabi.ee 
