Eesti ja Euroopa Õiguse ajalugu
Kuninga
pealik oli sõjaväe juhataja ja riigimaade valitseja.
Energiliselt arenes omavalitsuslike organite tegevus. Korraldati maapäevi, mille
kõrval tegutses ka maanõukogu
Kõrgemaiks kohtuinstantsiks oli ülemmaakohus, edasi võis kaevata
maapealikule või kuningale. Tähtsamaid kriminaalõiguslikke asju arutasid
maapäeva poolt valitud meeskohtunikud
15. Võimukorraldus Rootsi-aegses Eestis.
Eestimaa oli säilitanud kindlate alimstumislepingutega oma õigused. Riigivõimu
organ oli moodustatud kohalikest elanikest. Keskvõimu organitena Eestis
tegutses kuninga esindajana asevalitseja ehk asehaldur, hiljem nim teda
kuberneriks (ning tulid ka kindralkubernerid). Sõja korral olid tema kõrval
väejuhatajad.
Kuberneri juures olid nõuandjana kaks nn assistentnõunikku. Peale kuberneride
oli veel hulk foogte, lossipealikke, kelle ülesandeks oli politseiline ja finantsiline
korraldus.