VEINITURISM
väikesele veinitehasele vaid vähesel määral, aga tänu sellele on maaveinid ka
tervislikumad. Pudelipuudus sundis Võhu veinitegijaid 1991. aastal alustama lahtise
veini müüki majandi keskuses Pajustis, suviti ei valmistanud isegi 2000-4000 liitri veini
läbimüük päevas mingit raskust.
Toormaterjali nappus tingis 1990. aastal selle, et hakati sisse vedama viinamarjaveini
Moldovast, Usbekistanist, Aserbaidzaanist nii raudteel kui autoveokitega. Näiteks
moldovlaste kuivvein Aligote puhkas Võhus vähemalt 10 päeva, seejärel ta filtreeriti ja
alles siis villiti pudelitesse. Nende veinide sildid olid originaalsed, vaid kork reetis
sidemeid Eestiga. (Lään 1993: 55)
Tänapäeval toodetakse Võhu veinitehases Võhu Juubeliveini, Hõõgveini,
Mustsõstraveini, Jõhvikaveini, aga ka kangestatud puuviljaveine. Võhus asub ka
veinimuuseum, mis on avatud külastajatele.
Valtu