Meie Linnutees Päike paikneb Linnutee galaktika tasandi läheduses, ühe spiraalharu sisemisel serval, 34 000 valgusaasta kaugusel galaktika tuumast. Päike tiirleb koos oma planeetidega ümber galaktika keskme kiirusega 250 km/s. Ühe täistiiru galaktikas teeb Päike 200 miljoni aasta jooksul. Ajaloost Demokritos (450370 eKr.) esitas idee, et Linnutee võib koosneda kaugetest tähtedest Astronoom Alhazen (9651037 pKr) leidis, et Linnuteel pole parallaksi, siis järeldas, et ta ei asu Maa atmosfääris, vaid väga kaugel sellest. Galileo Galilei avastas 1610 , et see koosneb suurel hulgal tuhmidest tähtedest 1920. aastate alguses Edwin Hubble teha teleskoobiga fotosid ning sellega tõestada, et spiraalikogud koosnevad tähtedest Video http://www.youtube.com/watch?v=cLCpETKkH5I TÄNAN KUULAMAST!
Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem ei olnud aga Aristotelesiga ühel meelel – ta kritiseeris seda teooriat, väites, et kui Linnutee vastaks Aristotelese kirjeldusele, peaks see ilmuma eri aegadel ja kohtades, samuti erinevatel kujudel, sellel peaks olema oma parallaks*, mida tal ei ole. Ta arvas et, Linnutee on astronoomiline. Hiljem mõjutas tema idee islamimaailma. Esimene astronoom, kes üritas vaadelda Linnuteed ning mõõta selle parallaksi, oli Araabia astronoom Alhazen (965–1037 m.a.j.). Alhazen järeldas, et Linnutee asub maast väga kaugel ja ei kuulu atmosfääri, kuna ta leidis, et Linnuteel pole parallaksi. Pärsia astronoom Abū Rayhān al-Bīrūnī (973–1048 m.a.j.) käis välja idee, et Linnutee koosneb lõpmatust hulgast ebamääraste tähtede osakestest. Al-Ándalusi astronoom Ibn Bajjah pakkus aga välja, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest, mis asetsevad peaaegu üksteise küljes ja paistavad seetõttu ühtse koguna. 1610
Galaktikate vaheline ruum on väga hõre, selle tihedus on vähem kui 1 aatom. Tume aine on meile veel väga kehvasti arusaadav, kuigi ollakse kindlad, et see moodustab umbes 90% galaktikate massist. Linnuteele viidates kirjutatakse sõna Galaktika suure algustähega, muudel juhtudel mitte. Linnutee vaatlejad ja ajaloolased Kreeka filosoof Democritus Aristotle Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem Araabia astronoom Alhazen Pärsia astronoom Al-Andalusi astronoom Faktiline Galileo Galilei William Herschel. Kapteyn Harlow Shapley Udukogude uurimine ja eristamine Kümnendal sajandil vaatles Pärsia astronoom Abd al- Rahman al-Sufi esimest korda Andromeeda galaktikat. Thomas Wright spekuleeris õigesti 1750. aastal avaldatud raamatus, et Linnutee on lame ketas ning mõned öötaevas nähtaval olevad udukogud on Linnuteest eemal. 18
kihtides (tol ajal peeti selleks Maa jaa Kuu vahelist piirkonda). Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem (umbes 495-570 pKr) kritiseeris Aristotelese ütlust, väites, et kui Linnutee oleks kuualune, siis see peaks ilmuma erinevatel aegadel ja kohtades Maal ja sellel peaks olema parallaks, mida tal ei ole. Tema maailmavaates oli Linnutee taevalik, ehk oli kusagil kaugemal kui Kuu. Araabia astronoom Alhazen (9651037 pKr) tegi esimesi üritusi vaatlemaks ja ära mõõta Linnutee parallaksi. Kuna ta leidis, et Linnuteel pole parallaksi, siis järeldas, et ta ei asu Maaatmosfääris, vaid väga kaugel sellest. Pärsia astronoom Ab Rayhn al-Brn (9731048 pKr) käis välja idee, et Linnutee koosneb lõpmatul hulgal hägustest tähtedest. Andaluusia astronoom Ibn Bajjah ( -1138 pKr) pakkus välja, et Linnutee koosneb paljudest
ligidale ning süttimine toimus atmosfääri kõrgemates kihtides (tol ajal peeti selleks Maa jaa Kuu vahelist piirkonda).[2] Neoplatonistlik filosoof Olympiodorus noorem (umbes 495-570 pärast Kristust) kritiseeris sellist ütlust, väites, et kui Linnutee oleks selline, siis see peaks ilmuma erinevatel aegadel ja kohtades Maal ja sellel peaks olema parallaks, mida tal ei ole. Sellises maailmavaates oli Linnutee taevalik, mis hiljem mõjutas islami maailma. Araabia astronoom Alhazen (9651037) tegi esimesi üritusi vaatlemaks Linnuteed ja määrata tolle parallaks ja kuna ta leidis, et Linnuteel pole parallaksi, siis see tähendas, et ta ei asu maa atmosfääris vaid väga kaugel Maast. Pärsia astronoom Ab Rayn al-Brn (9731048) käis välja idee, et Linnutee koosneb lõpmatul hulgal häguste tähtede osakestest. Al-Ándalusi astronoom Ibn Bajjah (suri 1138) pakkus välja, et Linnutee koosneb paljudest tähtedest, mis asetsevad peaaegu üksteise küljes ja
room. He called this darkened room a "collecting place" or the "locked treasure room." in 384-322 before Christ the optical illusion was understood by Aristotle. The crescent shape of a partially eclipsed sun projected on the ground through the holes in a sieve, and the gaps between leaves of a plane tree was viewed by him. Full account of the principle including experiments with five lanterns outside a room with a small hole was given by The Islamic scholar and scientist Alhazen (Abu Ali al-Hasan Ibn al-Haitham) (c.965 - 1039) Two clear descriptions of the camera obscura were given (1490) in the notebooks of Leonardo Da Vinci. Many of the first camera obscuras were large rooms like that illustrated by the Dutch scientist Reinerus Gemma-Frisius in 1544 for use in observing a solar eclipse. The image quality was improved with the addition of a convex lens into the aperture in the 16th century and the later addition of a mirror to reflect the
annaabi.ee 
