Islami meditsiin keskajal
Paljusid neist poldud varem ühegi kirurgi poolt kasutatud.
Uute vahenditena ta leiutas ka naistele mõeldud instrumente. Talle omistatakse nt skalpelli,
kätguti (soolest haavaõmblusniit), luusae, küreti jt kirurgilise kasutuse avastamine. Tema
kirjutatud ,,Meditsiini meetod" oli ka suureks teguriks kirurgiaga tegelemise ülekandumisel
habemeajajatelt arstidele.
Väga suuri läbimurdeid tegi Islami meditsiin silmakirurgias. Selle üks suurkujusid on Ibn al-
Haytham (Alhacen), kes esmakordselt oma teoses ,,Raamat Optikast" (1021) seletas nägemise
ja nägemistaju protsesse. Ühed meditsiiniajaloo olulised leiutised pärinevad Ammar ibn Ali
al-Mawsililt, kes leiutas süstla ning süstlanõela läätsekae eemaldamiseks.
Ibn al-Nafis kirjeldas oma teose ,,Kokkuvõtlik raamat meditsiinist" (,,The Comprehensive
Book on Medicine") ühes köites kirurgilise operatsiooni kolme põhietappi. Esimene etapp oli