Mullateadus
alal; kagu-Eesti kuppelmaastikul on erineva koostisega lähtekivimid, otsmoreenid võivad olla
karbonaadirohked. Lääne-Eesti madalikul katavad rähkmoreeni viirsavid. Klassikaline kahekihiline
mulla lähtekivim- maapinnas ülemine 40-80 cm on kerge lõimisega (saviliiv), allpool on moreen
(kas keskmine või raske liivsavi, mis on praktiliselt vettpidav materjal, levinud lõuna ja kagu-eesti
aladel. Eesti on jaotatud kaheksaks valdkonnaks: I)Põhja-Eestivaldkond. See jaguneb neljaks
algvaldkonnaks a)mandri osa b)saaremaa c)Hiiumaa d)Pärnu külje all kitsas osa. Karbonaatmuldade
valdkond, mis võtab enda alla 31,8 % eesti maakonnast. Geoloogiline aluspõhi on karbonaatne ja
sellest tulenevalt pinnakatte moreenid on karbonaatsed moreenid, mis on osaliselt kaetud pärast
jääaegsete setetega (liivast kuni savini). Põllumaad selles piirkonnas suhteliselt vähe (10-20%),
suurem osa sellest heina ja karjamaade all. Põllu jaoks suures jaos suhteliselt halvad mullad (väga
annaabi.ee 
