· Suri 25. septembril 1980 Stockholmis · 2016 maeti ta koos abikaasa, tütre ja õe ümber Tallinna Rahumäe kalmistule. · Ilmus aastal 1981 ,,Mu süda · Kokkuvõte teostest ,,Kogutud luule" ja ,,Ääremail" laulab" · Mahukas valikkogu sisaldab üle poole poetessi avaldatud luuletustest eelmise sajandi algusmomendist alates · Raamatu pani kokku Paul Rummo · Luuletuste teema on põhiliselt eluküllus, armastus ja loodus · Hiljem ka kurbusest · ABBA, ABAB, AABB On siiski kurb On siiski kurb, et pärib surm selle südame, selle südame, täis joobumispuhke täis soovide sinisädelust- kuid ometi loobumisuhke On siiski kurb, et pärib surm selle südame ja kõik tema laulmatud laulud- Ah, nii kurb, nii kurb, et pärib surm selle südame laulmatud laulud! Aitäh kuulamast!
omavahel mittevahetatava väga täpselt töödeldud (pretsiisse) paari. Lõtk plunžeri ja hülssi vahel on 0,00…0,003 mm. Plunžeri ASS-s ja ÜSS-s asub plunžeri tõukur nukkseibi silindrilisel profiilil ja plunžeri käigukiirus on null. Plunžeri tõukuri liikumisega nukkseibi tõusuprofiilile plunžeri kiirus kasvab. Maksimaalne kiiruse muutuse saavutab plunžeri liikumine enne plunžeri ÜSS-i ,pärast seda hakkab plunžeri kiirus langema. Plunžeri käigukiirusest, pihustamise algusmomendist ja pihustamise kestusest oleneb suurel määral kütuse pihustamise ja töötsükli 4 kvaliteet. Pumba plunžeri käigukiiruse ja nukkseibi omavahelist seost iseloomustab kütuse kõrgsurvepumba diagramm, kus peale nukk-ketta profiili, plunžeri tõusukiiruse ja kõrgsurvetorusse kütuse surumise aja on toodud kütuse surumise alguse momendid vastavalt väntvõlli pöördenurgale (VVP) kolvi ülemise surnud seisu suhtes (ÜSS).
pöörisliikumine ümber silindri telje ka pööriskambrist silindrisse survetakti lõpul (punktis A ). Kütuse isesüttimine toimub aga veidi millede paisumisel tehakse kasulikku tööd. Paisumisel väljub osa voolavale põlevale küttesegule, mis tagab selle hea segunemise hiljem. Kütuse pritsemomendist (sissepritsimise algusmomendist ) soojust plokikaane, silindriseina ja kolvi kaudu jahutusvedelikule ja silindris oleva õhuga suhteliselt madala liigõhuteguriga (1,3...1,4). isesüttimiseni kuluvat aega nimetatakse viivitusperioodiks ehk õlile, osa soojust lekib kolvirõngaste ja klappide ebatiheduste kaudu Pööriskambriga mootorid kohanevad hästi koormusele , olles süüteviiviseks ( ka kütuse induktsiooniajaks ). välja .