ühtib nooniuse lõpukriips põhiskaalal 19 mm tähistava jaotusega. Ülejäänud nooniuse vahejaotused aga ei lange siis täpselt kokku ühegi põhiskaala kriipsukesega. Juhul kui nihiku haarade mõõtepindade vahe on võrdne täisarvu millimeetritega, on noonius nihutatud sedavõrra paremale, et ta alguskriips langeb täpselt kokku seda arvu tähistava põhiskaala kriipsukesega. Nii loetakse kõiki täisarvulisi mõõtmeid nihiku põhiskaalalt nooniuse alguskriipsu järgi. 2 Kui mõõdetav suurus ei ole täisarvuline, siis ei lange nooniuse algus- ega lõpukriips kokku ühegi kriipsukesega põhiskaala. See-eest langeb aga üks üheksast vahekriipsukesest kokku mingi põhiskaala kriipsukesega. See arv, mitmes on kokkulangev kriips nooniuse vahekriipsude hulgas (lugedes vasakult paremale), lisatakse täismillimeetritele kümnendikena peale koma.
siis ühtib nooniuse lõpukriips põhiskaalal 19 mm tähistava jaotusega. Ülejäänud nooniuse vahejaotused aga ei lange siis täpselt kokku ühegi põhiskaala kriipsukesega. Juhul kui nihiku haarade mõõtepindade vahe on võrdne täisarvu millimeetritega, on noonius nihutatud sedavõrra paremale, et ta alguskriips langeb täpselt kokku seda arvu tähistava põhiskaala kriipsukesega. Nii loetakse kõiki täisarvulisi mõõtmeid nihiku põhiskaalalt nooniuse alguskriipsu järgi. Kui mõõdetav suurus ei ole täisarvuline, siis ei lange nooniuse algus- ega lõpukriips kokku ühegi kriipsukesega põhiskaala. See-eest langeb aga üks üheksast vahekriipsukesest kokku mingi põhiskaala kriipsukesega. See arv, mitmes on kokkulangev kriips nooniuse vahekriipsude hulgas (lugedes vasakult paremale), lisatakse täismillimeetritele kümnendikena peale koma. Täismillimeetreid omakorda tähistab nihiku põhiskaala see kriipsuke, mis jääb nooniuse algkriipsust vasakule
annaabi.ee 
