Onomastika, nimekorraldus
Kõik muud murdejooned, mida on
võimalik edasi anda eesti kirjaviisi vahenditega, osutusid ühtäkki
vastuvõetavateks nii kohanimekomisjonis esindatud nimeuurijatele,
kartograafidele kui ka riigiametnikele.
Peamised kasutusele tulnud Võru murde jooned on: ä-harmoonia (Härämäe),
ü-harmoonia (Küllätüvä), õ-harmoonia (Saarlasõ), ülipika o kõrgenemine
(Suurõsuu), ülipika e kõrgenemine (Viirksu), nõrga astme afrikaat (Soekõrdsi)
ja kolmanda silbi alguskonsonandi nõrgenemine (seda esineb Võru murdes
paikkonniti, nt Sakudi).
Võru Instituut asus tegema selgitustööd omavalitsustes, et need taotleksid
võrupäraste nimekujude määramist ka ametlikeks külanimedeks. Rõuge vallas
oli suundumus võrupärase kirjapildi kasutamisele tekkinud juba 1990. aastate
algupoolel ja siin läks ettepanek hästi läbi. Ka Misso vallavolikogu kiitis
põhikaardil esitatud võrupärased külanimed heaks. Meremäe vallas läksid
annaabi.ee 
