Nõukogude ühiskonnakriitika ja isiksuslik traagika B. Pasternaki teose „Doktor Zivago“ põhjal B. Pasternaki romaani baasil loodud film „Doktor Zivago“ hõlmab endas 20. sajandi algusajastu iseloomulikke jooni. Filmis käsitletakse nii inimeste isiklikku traagikat kui ka selle ajastu nõukogude ühiskonna kitsaskohti. Nõukogude ühiskonnale oli iseloomulikuks jooneks klassid. Ühiskonna erinevateks kihtideks jaotumist on näha ka filmis „Doktor Zivago“. Komarovsky oli nõukogude ühiskonna kõrgklassi esindaja. Koge nõukogude ühiskonna valitsemine ja rahva juhtideks olid Komarovsky sarnased isikud. Kõik pidid oma elu nende järgi seadma. Näiteks madalama
1913.a avas uksed "Estonia". 1911.a alustas tegevust kolmas kutseline teater Pärnu "Endla". Arhitektuuri jõudis sajandivahetuse paiku juugend. Mitu kaunist hoonet projekteerisid Eestisse maailmakuulsad some arhitektid Eliel Saarinen ja Armas Lindgren. Eestlastest arhidekt Georg Hellati projekteeritud Eesti Üliõpilaste Seltsi kaunist hoonet Tartus on aga nimetatud isegi eesti rahvusliku arhitektuuri alguseks. Kõnealusel ajal pandi alus ka eesti spordile. Algusajastu säravaim nimi oli kahtlemata maadleja Georg Lurich, kes andis innustust paljudele teistele. 1912.a tõi maadleja Martin Klein Eestisse esimese (hõbedase) olümpiamedali. Väga oluline nihe toimus eesti hariduselus. 1905.a revolutsioon ei suutnud lõpetada vanestamist, kuid eesti keele õiguste laiendamise nõuetel oli siiski nii palju tagajärge, et ehkki riiklik koolisüsteem jäi endiselt venekeelseks, lubati hakata asutama eestikeelseid erakoole
annaabi.ee 
