Kodukoha kultuuriline identiteet
hoonestusega viitab sellele. Pärnu rand parkide, rannahoone, rannahotelli, mudaravila ja teiste
hoonetega moodustab meeldiva ruumi, linlik keskkond seguneb tugevate looduselementidega.
Üleminek traditsioonilisest linnaruumist n-ö rannaruumi on selgelt hoomatav. Kogu rannapiirkond
on suurepärane linlik kuurort, kus rand, pargid, linnaruum ja raviasutused on ühtne tervik.
Tähelepanuväärne on see, et eelmise sajandi algupoolega võrreldes ei ole kuurorditsooni ulatus
palju muutunud, ehkki inimkoormus on sel alal tohutult suurenenud. Kui kolmekümnendate lõpuks
ületas Pärnut külastanud inimeste arv 12 000, kusjuures kolmandik oli välismaalasi, siis praegu on
neid Pärnumaa puhul 1,4 miljonit, ligi pool neist välismaalased (peamiselt soomlased).
Lähtuvalt sellest kannatab rand kohati ka ülekoormuse all ja valdavalt XIX sajandi esimesest
annaabi.ee 
