Organismi tunnuste kujunemine Geenides oleva info avaldumises, st organismi tunnuste kujunemises on suur osa keskkonnal. Elu jooksul omandatud tunnused ei pärandu järglastele, kuid nad on vajalikud organismide kohanemiseks keskkonnatingimustega. Muutlikkuse uurimine kaksikutel Kaksikud on kaks emakas ühel ajal arenenud järglast. Võib esineda ühemuna- ja kahemunakaksikuid. Ühemunakaksikud Üks sperm viljastab ühe munaraku ja idulane jaguneb arengu alguperioodil kaheks. Kummaski idulase lahknenud osast areneb uus organism. Need kaksikud on alati üht sugu, pärilikult ühesugused ja välimuselt äravahetamiseni sarnased. Nende erinevused on tingitud ainult keskkonnast, sest nende geenid on ühesugused . Kahemunakaksikud Valmib korraga kaks munarakku, need viljastatakse eraldi, kumbki ühe spermiga. Kahemunakaksikud võivad olla kas samast või erinevast soost, kuid pärilikkuselt on nad alati erinevad.
(„Elva minevikus ja olevikus“, J. Kärner 1931 ; Internet ; „Elva Elu“) 8 Kokkuvõte: 1931. aasta seisuga oli Elva pindala 507 ha. Tänavate arv oli 37, elanikke oli Elva linnas 2084. Tööstuslikke ettevõtteid tegutses siin umbes 30-ne ümber, enamus nendest oli 2-3 töötajaga. Kaubanduslikke ettevõtteid oli ligi 60, kõigist neist ettevõtetest olid ühistud vaid 3 (Majandusühisus ja kaks panka). Elvas oli registreeritud alguperioodil 6 sõiduautot ja 4 veoautot, linnaks saamisel vastavad arvud 40 ja 26. Elvas töötasid ajalehed: „Elva elu“(aasta maksis vaid 1.20 krooni) ja „Elva tulevik“. Linnal oli enda telefonijaam, millel oli ligi 200 klienti. Elvas asus Praksi trükikoda, siin töötas veel rahukohtunik ja politseijaoskond. Suviti niisutas tänavaid spetsiaalne paakauto. Selline oli Elva alevi perioodil. ( Kärner lk 45) Lisad: Kodanik Ellen Pihlaku mälestusi Elvast: 1
annaabi.ee 
