sügavamalt kui 30 cm v.a puud Metsakuivendamise tulemused soomuldadel. Suhteliselt keerukas hinnata, kuna efekti saamine pikaajaline ja metoodikad erinevad. Kuivendamise positiivne mõju ilmneb kõikide puuliikide puhul, kuid kasvukohatüübiti on tulemused erinevad. Kõdusoode täiendav kuivendamine efekti ei anna. Kuivendamise tulemusi võime hinnata ka puistute tootlikkuse (boniteedi) tõusu alusel.Tulemus sõltub kuivendatavate puistute algtootlikkusest. Kuivendamise tulemused sõltuvad:soo tüübist, iga sootüübi piirides konkreetsetest hüdroloogilistest tingimustest, turba viljakusest, Mida suurem on mulla potentsiaalne viljakus ja mida paremini on need peale kuivendusjärgselt, seda suurem on puidu juurdekasv. Erandiks on ld kkt, sest muld on kõige viljakam ning puidu juurdekasv sõltub suuresti liikuva põhjaveest, mille kuivendamine võib tekitada vastupidise efekti SOO JA SOOSTUVATE METSADE KUIVENDAMISE TULEMUSED
Kuivendamise tulemusi võime hinnata ka puistute tootlikkuse (boniteedi) tõusu alusel. Võtame selle näitaja alusel tulemused kokku kasvukohatüüpide viisi. Siinjuures tuleb silmas pidada asjaolu, et puistute kuivendusjärgne suhteliselt madal tootlikkuse tõus (näit. 0,5 klassi võrra) võib anda täiendavat juurdekasvu absoluutväärtuses (tm) rohkem kui boniteedi tõus mitme klassi võrra. See sõltub kuivendatavate puistute algtootlikkusest. Seniste kuivenduste mõju lodu kasvukohatüübi puistute tootlikkusele on küllalt tagasihoidlik, kuid kõigi puuliikide juures siiski positiivne (Kollist, 1972). Seniste kuivenduste tulemusel on kuusikute keskmine boniteet tõusnud umbes 0,5, kaasikutel 0,3 ja sanglepikutel 0,5 boniteediklassi võrra. Madalsoo ja siirdesoo kasvukohatüübid on kõige kõrgema kuivendusintensiivsusega kasvukohatüübid hüdromelioratsioonifondis. Kui enamikus kasvukohatüüpides piirdus
annaabi.ee 
