DV: M1(x)M2(y)dx + N1(x)N2(y)dy = 0 Lihtsam n- järku DV y =f (x) 1) Eraldada muutujad Integraalida tagasi n korda kuni y on käes. M 1( x ) N 2 ( y) dx+ dy=0 eeldades , et M 2 ( y ) N 1 (x) ≠0 N 1 (x) M 2( y ) 2) Integreeri 3) Erilahendi leidmine vastavalt algtingimustele Newtoni kehade jahtumise seadus: dT =−λ( T− K) T-keha temp; t-ajahetk; K-ümbritseva dt KK temperatuur
..30 K. Kui me ei vähenda (õhu temperatuuri tõstmiseks) jahutit läbiva veevoolu hulka, tekib õhu kondenseerumisest niiskus d = d0 ds, d0 - õhu niiskus välisõhu parameetritel 0, t0 ja p0, d0 - õhu õhu kondenseerumisest niiskus d = d0 ds, ds - sõltub suhtelisest niiskusest 0 ja ülelaadimisõhu parameetritest ps ja ts. Vastavalt niiskuse nomogrammile on antud parameetritel d0 = 44 gr/kg ja ds = 25 gr/kg. Järelikult d = d0 ds = 44 25= 19 gr /kg. Vastavalt algtingimustele tekib B & W mootoril võimsusega Ne = 2162 kW; ge = 0,217 kg/kWh; G0= 14,0 [kg/kg] antud tingimustel ühes tunnis läbib silindrit kondenseerunud veehulk: Gkv.= geNeG0 d = 0,217 × 2162 × 3,2 × 14,0 × 0,019 = 398 [kg], kus = × a = 2 × 1,6 = 3,2 ( summaarne liigõhutegur; a läbipuhketegur). Et kondensaati ei tekiks, peab õhu temperatuur ressiivris olema ca Ts = 328 K. Ülelaadimisõhu tihedus sellel temperatuuril (Ts = 328 K): ps 1,98 105
20 s, d2/dt2 asemele s2, d3/dt3 asemele s3 jne.), integreerimisoperatsioonid aga asendada s pöördväärtusega (...dt asemel 1/s, ..dtdt asemel 1/s 2 jne.) Diferentsiaalvõrrandi muutuja x(t) asemel kirjutatakse tema operaatorkujutise tähis X(s). Tingimuseks, mida operaatorkujutisele üleminekul täita tuleb, on diferentsiaalvõrrandi vastavus nn. null-algtingimustele (s.t. et vaatluse alghetkel t 0 ja enne seda peab vaadeldav element või süsteem olema püsivas reziimis x(0)=0, kui t0). Näiteks diferentsiaalvõrrand 2 dx 2 + 2 T d xv + xv = k x s T d 2
annaabi.ee 
