"algtihedusi" - 1 õppematerjal

Metsaökoloogia ja majandamine 3. KT

Tihedamas puistus kasvavad puud on kvaliteetsemad: puude laasumine on parem, aastarõngad on kitsamad ja suureneb sügispuidu osakaal, ka on tihedamas puistus kasvanud puud väiksema koondega. Algtihedus oleneb: 1) ​kultiveeritava puuliigi bioloogilistest omadustest ​2) kasvukohatingimustest ​3) ​maapinna ettevalmistamise viisist ja kvaliteedist ​4) istutusmaterjali vanusest ​5) ​loodusliku uuenduse olemasolust. Eesti metsanduses kasutatakse järgmiseid keskmisi algtihedusi: ● Männil keskmiselt 3500-6000 tk/ha ● Kuusel 4-aastaste istikute korral 1700-3000 tk/ha ● Lehist kui valgusnõudlikku puuliiki 1000-1500 tk/ha ● Kaske mitte vähem kui 2000-3000 tk/ha Metsaseadus sätestab minimaalse istutus- või külvikohtade arvu hektaril: ​1) hariliku männi külvil vähemalt 3500 külvikohta hektaril; 2) hariliku männi istutamisel vähemalt 3000 taime hektaril; 3) hariliku kuuse istutamisel vähemalt 1500 taime hektaril; 4) aru- ja sookase