Eesti uusaeg (1710-1900)
seltsingust ka sünnib. Seltsing hakkab laienema. Keskseks küsimuseks eesti keel,
kirjandus, rahvaluule, kultuur. Sellestsamast vestulusringist kasvab välja mõte asutada
selts Õpetatud Eesti Selts (1838. aastal). Seltsi ametlikuks kinnitamiseks
pöördutakse haridusministri (?) poole. 18. jaanuar 1838 ÕES sünnipäev. Selts seadis
oma teaduslikuks eesmärgiks: edendada teadmisi eesti rahva minevikust ja olevikust,
keelest ja kirjandusest ning eestlaste asustatud maast. ÕES algtegevusperioodil on
väga tähtis roll eesti soost haritlaste koondamisel. Tegemist on paljuski radikaalsete
maailmavaatega inimestega, kes ühel momendil hakkavad end isegi vastandama
estofiilidele. Faehlmann on üks juhtioinaid, on ka teisi, nt T.H Jürgenson (kes asus
ründama baltisaksa teooriat, nagu eestlased ei oleks Eestimaa põlisasukad). Peeti
ettekandeid, sagedaseks ettekandjaks oli ka Faehlmann. Oli üks esimestest, kes
annaabi.ee 
