Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
lusikas, pirukas, nädal.
Vanavene laenud on läänemeresoome keeltesse laenatud 7.–14. sajandini Pihkva ja Novgorodi vürstiriikide alal kõneldud
vanavene keelest. Vanavene laenude seas on peamiselt põlluharimise, kaubanduse, käsitöö ja usuga seotud sõnavara.
Vanavene laenud 13 on nt aken, koonal, lusikas, nädal, raamat, rist, saabas, tuhkur ‘tõhk’, turg, vaba, vaen, võlu.
Varasemast ajast võib pärineda üksikuid vanaslaavi laene, nt tragi ‘agar, hakkaja’, või algslaavi laene, nt ais, haug, väin,
kuid need on ebakindlad oletused. Kuna slaavlaste algne asuala oli balti hõimudest lõuna pool, siis tõenäoliselt otseseid
varasemaid kontakte slaavi ja läänemeresoome keelte kõnelejate vahel ei olnud.
* Alamsaksa laenud eesti keeles - alamsks laenud on tulnud eesti keelde keskajal (13.-17. sajandini), u 400-600 sõna.
Saksa laenud hakkasid tulema siis, kui saksa keeleala laienes. Hansakaubanduse vahendusel mõju Läänemere ranniku
keeltele
annaabi.ee 
