Formaliseeritud küsitlus uurimismeetodina
summeerimise teel) või loendusindeksina (teatav
vastusevariant või mitu varianti annavad ühe punkti
indeksisse).
Täielik summaindeks eeldab intervallskaalat ja
ühesuguseid algskaalasid. Võimalik on ka osaline
summaindeks, mille puhul läheb arvesse ainult osa
algtunnuse skaalast, näiteks hinnanguskaala positiivne osa
väga hea (huvitav, meeldiv jne) annab 2 punkti, üldiselt
hea 1 punkti. Summaindeksi puuduseks on suured
tõlgendusraskused, kui algskaalad ei kujuta endast kindla
mõõtühikuga (etaloniga) intervallskaalasid.
3. Tõsiseks probleemiks indeksite moodustamisel on küsimus algtunnuste
võrdväärsusest.
Kuigi kõigi algtunnuste võrdväärsuses võib sageli kahelda, on nende omavaheliste
kaalude või koefitsientide kindlaksmääramine veelgi raskem, mistõttu harilikult
võetakse koondtunnuste moodustamisel aluseks algtunnuste võrdväärsus.
4