Eesti eelajaloolisest ajast Jüriöö ülestõusuni
Arheoloogilised leidud
Pärnumaal ( tulekivist ja luust esemed ) on pärit 7500 a. eKr, on vanim tõend
Eesti ala inimasutusest. Leiud Kundast osutuvad küttide-kalurite kivi- ja
luukultuurile 6000a. eKr.
2500 a. Paiku eKr püsis valdavalt küttimine ja kalapüük; ajapikku hakkas
arenema põllumajandus, mis sundis inimesi üha enam elama veekogude äärest
kõrgematele aladele. Varjupaikadena rajati linnuseid.
Moodsa ajaarvamise algsajandeil arenes muinas-Eestis majanduslik ja
kultuuriline elu jõudsasti. Selleks andis hoogu Rooma impeeriumi õitseng, mille
mõju ulatus ka Läänemere piirkonda. Suhteid Rooma riigiga arendati kas
skandinaavlaste vahendusel lääne suunas või balti rahvaste vahendusel kagu
suunas mööda jõgesid Musta mereni. Kaubavahetusel oli tähtis roll seetõttu, et
meie maal ja selle läheduses leidus vähe metalle ja metallesemeid.
Alates 1. Saj. Toimusid Euroopas suured rahvaste ühinemised