Filosoofia kordamisküsimused
loomupäraselt omane, nagu on ilmne algprintsiipide puhul. Aga nagu ütleb Johannes
Damaskusest oma raamatu alguses [ De fide orthodoxa I, 1, 3], Jumala
olemasolemise teadmine on kõikidesse loomupäraselt sisse pandud. Järelikult on
see, et Jumal on, iseenesest teada.
Peale selle, iseenesest teada olevateks nimetatakse neid asju, mida teatakse kohe, kui
saadakse aru terminitest; mida filosoof ([ Aristoteles ]) raamatus Teine analüütika I
[3] omistab tõestamise algprintsiipidele: nimelt teades, mis on tervik ja mis on osa,
teatakse kohe, et iga tervik on oma osast suurem. Aga olles aru saanud, mida tähistab
see nimi “Jumal”, leitakse kohe, et Jumal on. Selle nimega tähistatakse ju seda,
millest suuremat tähistada ei saa, ent see, mis on asjas ja arus, on suurem kui see, mis
on ainult arus, millest seetõttu, et kui sellest nimest on aru saadud, on ta kohe arus,
järeldub ka, et ta on asjas. Järelikult on Jumala olemine iseenesest teada.