NAINE VANA-ROOMA ÜHISKONNAS
Kõrgklassi tütarlastele hakkasid isad abikaasasid otsima
enamasti nende 1214 aasta vanusesse jõudmisel , vähemjõukate perede tütred võisid hiljem
abielluda, isegi varastes kahekümnendates aastates, kuna madalamate klasside abielus ei
mänginud majanduslikud ning poliitilised huvid nii suurt rolli. Mees oli abielludes peaaegu
alati vanem kui naine. Seaduslikud lapsed kuulusid isa suguvõsasse, et rõhutada nime
järjepidevust, naine jäi aga teatud määral algperekonna liikmeks. Abielludes jäi naine pigem
isa kui oma abikaasa võimu alla ning sai seaduslikult iseseisvaks, kui isa suri. Kaasavara
pärines naise perekonnast ning oli vahendiks, kuidas kindlustada naise toimetulekut abielu
lõppedes. Pärast abiellumist sai naine, kui tal õnne oli, emakspärast kolme lapse sünnitamist
teenis naine ära tõeliselt lugupeetud pereema rolli ning omandas suurema iseseisvuse ning
otsustamisvabaduse
annaabi.ee 
