mõjutavad asja, ja niisugusteks, mis ei mõjuta. Tuleb korjata välja olulised algosakesed. Kui kahe juhtumi loogiliselt sama tüüpi olevad algosakesed vastavad teineteisele, võib öelda, et need juhtumid on analoogilised, eeldades, et vastavus on juhtumite algosakeste kogumi suurust arvesse võttes oluline. Vastavus võib olla ainult teatud analoogiavõtme suhtes. Võti näitab, missugused algosakesed juhtumil A vastavad olulisel määral juhtumi B algosakestele ja missugune algosakeste vaheline vastavus on analoogiasuhte seisukohalt asja mõjutav. Kaks juhtumit võivad olla omavahel analoogilised ainult mingi võtme suhtes. Võti aga ei ole objektiivne. Just sellepärast ei ole võimalik kinnitada ainult faktiväitega, et analoogiasuhe on valitsev. Analoogiasuhe on (osalt) hinnanguline asi. Mõisted "tähenduslikkus" ja "olulisus", millele viidati, osutavad iseloomulikul viisil hinnanguvõimalusele
Vastastikmõjude vahendajateks on algbosonid. Elektromagnetilist mõju vahendavad footonid (photo valgus), tugevat mõju gluuonid (glue liim), nõrka mõju uikonid (weak nõrk) ja gravitatsioonilist mõju gravitonid (seni katseliselt avastamata). Seni avastamata on ka viies hüpoteetiline algboson - Higgsi boson ehk hiion. Hiion vahendab hüpoteetilist viiendat vastastikmõju (nn Higgsi mõju). See mõju genereerib algosakestele inertse massi niisamuti nagu gravitatsiooniline mõju genereerib raske massi. Massi olemus on siiani üks ebaselgemaid asju füüsikas (eelkõige on vastuseta küsimus: miks inertne mass ja raske mass on nii hästi võrdelised, kui nad kirjeldavad looduse kaht põhimõtteliselt erinevat oma- dust?). Selgust võiks tuua gravitoni ja hiioni katseline avastamine ning nende omaduste uurimine.
Vastastikmõjude vahendajateks on algbosonid. Elektromagnetilist mõju vahendavad footonid (photo valgus), tugevat mõju gluuonid (glue liim), nõrka mõju uikonid (weak nõrk) ja gravitatsioonilist mõju gravitonid (seni katseliselt avastamata). Seni avastamata on ka viies hüpoteetiline algboson - Higgsi boson ehk hiion. Hiion vahendab hüpoteetilist viiendat vastastikmõju (nn Higgsi mõju). See mõju genereerib algosakestele inertse massi niisamuti nagu gravitatsiooniline mõju genereerib raske massi. Massi olemus on siiani üks ebaselgemaid asju füüsikas (eelkõige on vastuseta küsimus: miks inertne mass ja raske mass on nii hästi võrdelised, kui nad kirjeldavad looduse kaht põhimõtteliselt erinevat oma- dust?). Selgust võiks tuua gravitoni ja hiioni katseline avastamine ning nende omaduste uurimine. Ruum on vaatleja kujutlus, mis tekib kehade omavahelisel võrdlemisel
annaabi.ee 
