meeleelunditega tajutav. Näiteks pikkus või kiirus nägemise abil, jõud lihaspinge vahendusel. Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid, mida aine korral nimetatakse elementaar- või algosakesteks, välja korral aga kvantideks. Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut algosakest. Tõrjutusprintsiip (ehk Pauli printsiip) väidab, et ühe algosakese mõõtmetega määratud ruumipiirkonnas võib paikneda maksimaalselt kaks vastandlike spinnidega aineosakest. Ülejäänud tõrjutakse välja. Aineosakesed ehk fermionid alluvad tõrjutusprintsiibile, väljaosakesed ehk bosonid aga mitte. Töö A on füüsikaline suurus, mis kirjeldab olukorra muutumisel tehtavat pingutust. Mehaanilise töö korral on tegemist kehade omavahelise asendi muutumisega.
(ilma aistingulise infotöötluseta). Atomistlik printsiip väidab, et nii aine kui väli ei ole lõputult osadeks jagatavad. Mõlemal on olemas vähimad portsjonid (füüsikalised aatomid), mida aine korral nimetatakse elementaar- või algosa- 5 kesteks, välja korral aga kvantideks (atomistliku printsiibi kitsas tähendus). Sõna aatom (kr.k. atomos) tähistabki (antud teadmiste tasemel) jagamatut algosakest. Atomistlikku printsiipi võib ka vaadelda kui maailma kohta info saamise üldist põhimõtet (lai tähendus). Sel juhul lähtutakse tõdemusest, et kogu Universumi omadused tulenevad aatomi omadustest. Füüsikaline aatom on reduktiivse põhjusliku ahela alglüli. Kiire tee füüsikasse (käesolevas aines kasutatav lähenemine) seisneb aatomi põhiomaduste defineerimises vastavalt tänapäeva füüsikas tunnustatud seisukohtadele. Selles mõttes on aatomi põhiomadusteks
Füüsikas esinevad sellised mõisted nagu mass ja gravitatsioon. Mass on nähtavale mateeriale universaalselt omane ning see on mõõdetav kvaliteet. Iga materiaalne keha omab seega massi ning ühtlasi tekib veel üks fenomen - gravitatsioon. Mida suurem on keha mass, seda suurem on gravitatsioonijõud. Hiidplaneetidel esinev gravitatsioonijõud oleks meie jaoks koheselt surmav. Gravitatsiooni puhul ei ole leitud selle tekitajat - lainet või algosakest, nagu valguse puhul. Gravitatsioon esineb varjuna kõikjal koos massiga, kuid ta ei samastu sellega. Kandja puudumise tõttu võib gravitatsiooni seega ühes mõttes pidada mitteolemiseks. Ometi on ta mõju vägagi reaalne. Sama analoogia põhjal saame seletada head ja kurja. Jumalas sisaldub ainuliselt hea ja ei midagi muud. Kuid nii nagu mass tekitab alati paratamatult gravitatsiooni, nii tekitab ainuüksi Jumala olemasolu fakt sellega kaasnevad fenomenid - Seaduse ja Kurja
annaabi.ee 
