Loogika aine ja ajalugu
kui lubada predikaatarvutuses ainult objektide omaduste, mitte aga nendevaheliste suhete kirjeldamist, s.o kasutada
ainult ühekohalisi predikaate, siis selline loogikasüsteem on lahenduv.
Mis puutub loogika ja arvutiteaduse suhetesse, siis see on märksa laiem, kui algoritmi- ja rekursiooniteooria
problemaatika. Viimane pakub peamist huvi loogikasiseselt ja filosoofilisest vaatepunktist, praktilise arvutiteaduse
seisukohalt on lahendamatuse eri astmeid ja lahendamatuse struktuuri uurivad algoritmiteooria sfäärid suhteliselt vähem
huvitavad. Iga konkreetse probleemiklassi lahendatavuse/mittelahendatavuse probleem ise on arvutiteaduse jaoks siiski
väga oluline, sest lahendatavuse tõestamine annab "kõrvalproduktina" enamasti kaasa lahendusalgoritmi enda.
2.5.7 Loogika ja analüütiline filosoofia
Analüütiline filosoofia tekkis sajandivahetuse Inglismaal reaktsioonina seni domineerinud, Hegelilt pärit idealismile.