WASHINGTON Ester Kaasik AJALUGU 17. saj Algonkinite hõimu Piscataway indiaanlased 1811 esimene asula Euroopa kolonistide saabumisel tõrjuti Läände Projekteeris ja ehitas välja Prantsuse päritolu arhitekt Pierre Charles L´Enfant (eeskuju Pariisi Versailles´lossi põhiplaanist) VALITSEMINE Valitseb kohalikult valitud linnapea 13 liikmeline linna volikogu USA kongressil osariigi suhtes ülemvõim (võimuses muuta Washingtoni kohalikke seadusi) USA PEALINNAKS SAAMINE
Washingtoni linn USA s Triin Kingu Linna areng 17 saj Algonkinite hõimu Piscataway indiaanlased 1811 esimene asula Euroopa kolonistide saabumisel tõrjuti Läände Projekteeris ja ehitas välja Pr päritolu arhitekt Pierre Charles L ´Enfant (eeskuju Pariisi Versailles´lossi põhiplaanist) faktid Washingtoni on USA pealinn (aastast 1970) Ametlik nimi Washington D.C. (the District of Columbia Kolumbia piirkond) Seal töötavad : USA president , valitsus, kongress, kaitseministeerium ja välissaatkonnad
abi, aga suur osa valgetest suhtus indiaanlastesse üleolevalt ning ei pidanud neid isegi inimesteks. Põlisasunikelt võeti lihtsalt maa ära või siis osteti see neilt väga odava hinnaga. Indiaanlased aga tollal ei mõistnud, et maaga saab äritseda, sest nad võrlesid maad valgusega, mida ju ei saa müüa. Puhkesid kokkupõrked ümberasujate ja indiaanlaste vahel. Esimesed suured kokkupõrked olid Virginias. 1675. aastaks alistati seal algonkinite Powhatani hõimuliit. Peale seda sõditi Põhja Carolinas. Kokku 4 toimus 1782-1891 aastatel mitusada relvastatud kokkupõrget ja 65 suuremat lahingut. Indiaanlased jäid kaotajateks. Nad ei suutnud tõhusalt vastu panna valgustajte hästi relvastatud ja pidevalt täienevale sõjaväele ega osanud end kaitsta petmise ja sõnamurdmise eest. Ameeriklased:
annaabi.ee 
