Õiguse filosoofia loengukonspekt
R. imetles Genfi linna kui "tasakaalukat
demokraatiat", ent hiljem pettus selleski.
[19]Ühiskondlikust lepingust (1762).
Inimene sünnib vabana ja on ometi kõikjal ahelates.
Kaitstes Antiik-Sparta ajaloo alusel kujundatud demokraatlikke ja vabariiklikke ideid, otsib
R. vastust küsimusele, millistel tingimustel on riigi olemasolu õigustatud, kuidas sellist riiki
ehitada ning milline on õige riigi otstarve. Leida riigivorm, milles inimesed elaksid võimalikult
lähedal algolukorrale.
Ühiskondlik leping: igaüks loobub oma loomulikest õigustest üldise tahte kasuks, et saada
need tagasi kodanikuõigustena. Sellega jõudis R. lõpetatud ja selge ideeni, et Ühiskondliku
lepingu osapoolteks on ühel pool vabad ja sõltumatud üksikisikud ja teisel pool nende ühine ja
üldine tahe, nende endi ühendus. [20]Üldisele tahtele allumine ei vähenda üksikisiku vabadust,
sest üldises tahtes sisaldub ka tema enese tahe. Ent R. eristas "kõikide tahet" (üksiktahete
annaabi.ee 
