RÜTMITAJU ARENDAMISE VAJALIKKUSEST EELKOOLIEAS
Hea rütmitunde oluliseks eelduseks on oskus esmalt tunda rütmipikkusi oma kehas ja seejärel
noodipildis. Vajalikku tundlikkust erinevate rütmifiguuride, taktimõõtude, tempode ja dünaamika
suhtes saab tekitada ja arendada erinevate kehatunnetus- ja liikumismängude kaudu.
Inimese kehast ja hingamisest tulenev rütmitunne ei arene lihtsalt mehaanilise rütmisilpide
kaasalugemise tulemusena. Muusika algolemusest lähtuvalt on muusika ja liikuv inimkeha
teineteisest lahutamatud. Laulu- ja ringmängudes on see terviklikkus hästi tajutav ning tundub
loomulik ja mõnus. Samasuguse terviklikkuse saavutamine pillimängus vajab samm sammult
harjutamist. Lisaks tavapärasele istudes või seistes pilli mängimisele võiks kohe õppimise algul
siduda pillimängu ka ruumis liikumisega. Liikumisel ise pilli mängides tajub laps oma kogemuse
kaudu kuuldatavat muusikat terviklikumalt ja mitmekesisemalt