Pendlid ja võnkliikumine
Pendlite võnkumise kaks piirjuhtu on võimalik saada, kui:
· Te valite pendlite algasenditeks ühesuguse kõrvalekalde (näiteks 10°). Sel korral
on pendlitel võnkumises alati ühesugune faas, st pendlid võnguvad ühes taktis.
· Te valite nurkadeks ühesuuruse, aga vastandmärgilise nurga. Sel korral liiguvad pendlid
vastandfaasides, aga liikumine on sellegipoolest ajas muutumatu.
Kui kirjutate ühe pendli algnurgaks 0°, antakse kogu energia algselt teisele pendlile. Kui algab
võnkumine, hakkab võnkumise energia üle kanduma: pendel, mis algselt oli paigal hakkab aja
möödudes järjest suurema amplituudiga võnkuma, kuni kogu süsteemi võnkumiste energia on
selles pendlis ning algselt liikunud pendel jääb seisma. Sealt edasi läheb protsess vastupidi -
vahepeal võnkuma hakanud pendel hakkab jälle oma võnkumise amplituudi kaotama, kuni jääb
uuesti seisma. Ja siis uuesti otsast peale.
annaabi.ee 
