stabiilses, labiilses ja ükskõikses tasakaalus? Atmosfääris on õhu vertikaalne tasakaal määratud temperatuuri vertikaalse gradiendiga. Stabiilne kihistus - Õhumassis langeb temperatuur aeglasemalt kui adiabaatiline gradient üles nihutatud väike õhumass jahtub kiiremini kui ümbritsev õhk, tihedus suureneb alla nihutades aga soojeneb kiiremini kui ümbritsev õhk, tihedus väheneb · väike õhukogus liigub tagasi algnivoole · stabiilne stratifikatsioon takistab atmosfääri vertikaalset segunemist, pilvisuse teket Labiilne kihistus - Õhumassis langeb temperatuur kiiremini kui adiabaatiline gradient üles nihutatud väike õhumass jahtub aeglasemalt kui ümbritsev õhk, tihedus on väiksem ja õhuosakest lükatakse veelgi kõrgemale alla nihutades aga soojeneb aeglasemalt kui ümbritsev õhk, tihedus suureneb, õhuosake vajub veelgi madalamale
Võrdluseks GaAs-s on need kohakuti. See asjaolu määrab ära mõned olulised pooljuhtmaterjali optilised omadused. Kui elektron liigub elektriväljas, siis ta muudab nii oma koordinaati kui ka energiat, minnes ühelt nivoolt teisele (joonis 2.13a). Seejuures tema kineetiline energia kasvab eU võrra (U on elektrivälja 6 pinge), potentsiaalne energia aga väheneb sama suuruse võrra. Kogunenud kineetilise energia võib elektron kaotada hajutamise käigus ja pöörduda tagasi algnivoole. Tihti on mugavam näidata teljel koguenergiat E, millest on lahutatud elektrivälja energia eU, seega E-eU (joonis 2.13b). Sellisel juhul kujutab elektroni liikumist horisontaalne sirge, energeetilised nivood (potentsiaalne energia) on aga kaldu. Kaldenurk on võrdeline elektrivälja tugevusega. Seega energianivoode käik vastab potentsiaali muutumisele. Kui pooljuhis tekib sisemine elektriväli (näiteks p-n siirde alal), siis seal energiatsoonid on kaldu.
mõjuv jõud , kas üles või alla, pärast Parceli vertikaalset nihet . Kuus võimalikku on olemas koos nihke suunaga. Tegijapoiss 2010 Tegijapoiss 2010 Neutraalne stratifikatsioon tekib tavaliselt täispilves tuulise ilma korral , millal pilved takistavad maapinna jahtumist kui kuumenimist , tuul aga soodustab temperatuuri anomaaliate segunemist. Stabiilse stratifikatsiooni korral suruti oma kohalt liikunud õhumass tagasi algnivoole. Inertsi tõttu ei peatu väike õhukogus aga algnivool, vaid liigub läbi algnivoo, seega sarnaneb tema liikumine vedrupendli võnkumisele. Pendli võnkumise rinsageduse ruut oomega(ruut) avaldub jäikusteguri ja pendli massi jagatise kaudu. Tasakaalust välja viidud parcel hakkab stabiilse stratifikatsiooni korral võnkuma algnivoosuhtes same õhukoguse võnkesageduse valemi ehk Väisälä-Brunti valemi.Korstnast väljuv suits pole võnkumise tõttu sirge. Tegijapoiss 2010
annaabi.ee 
