KASVATUSE KLASSIKA
maksimumide ja miinimumide vahel, nagu näomood ometi ilmutab kindlat inimest ahvist ja
muist imetajaist eraldavaid jooni, mis omased kogu zooloogilisele liigile, inimesele, nii
leiame sügavamale vaadates ka kõigis inimlikes kõlbluspüüdeis ometi teatavad tüüpilised
jooned, kindlad suunad. Need suunad ulatuvad aegade vooludest ja muutustest üle ja
kujunevad ikka selgepiirilisemalt välja, viivad ikka kindlamini algmetsikusest, pimedate
instinktide valitsusest, kus kõlblusest kui isiku vabast enesemääramisest ja tahtmisest juttu ei
saa olla, tõsisele inimsusele, personaalsusele, kus isiklikud huvid ja ühiskondlikud nõuded on
sünteesi leidnud (Põld 1993).
Bioloogias maksab ühelt poolt pärilikkus, teiselt poolt ümbritsevate oludega kohandumine.
Bioloogias ei ole vabadust, kõik liigub vääramata seaduste järgi. Kõlblus aga eeldab vabadust,