Mütoloogiaks. 4. Kreeka mütoloogia. Kogum lugusid, mis räägivad antiik-kreeka jumalatest ja kangelastest. Kajastavad kreeklaste arusaama oma maailma olemusest, müüdid selgitavad rituaale ja usulisi toiminguid.Müüdid on kirja pandud hilisel ajajärgul, varasemalt visuaalsed kujutised(koopamaalingud pärinevad 1000a enne meie aega ). Peamiseks kirjapanijaks oli Homeros . Hilisema euroopa kultuuri kujundasid kreeka müüdid ja piibel ja vana testament. Kreeka müütide jaotus: 1) alglood: müüdid inimeste ja maailma algusest 2) jumalad ja inimesed, nende suhted 3)kangelaste lood, näiteks Herackles 4) trooja sõja müüdid 5. Homeros, kreeka vanade eeopste loojaks peetav isik, tema kohta pole usaldusväärset eluloolist andmestikku. Traditsiooniliselt kujutatakse teda kui pimedat laululikut- ilmselt seetõttu, et tema eeopse"Odüsseia"tegelaste kuulub pime aoid Demodokos. Kõige silmapaistvamad teosed om eeopsed " Ilias" ja "Odüsseia"
Heebria piibel ei ole päris sama, mis kristlik Vana Testament (Seadis, ajalugu, poeesia, prohvetid). Tekstid on samad, aga järjestus on teine ning ka lugemine on erinev. Juudid loevad Vanast Testamendist välja muid asju kui kristlased. Heebria piibli raamatud jagunevad kolmeks: toora ehk seadus, varased ja hilisemad prohvetid ja kirjutised. Kristluses on süsteem teine. Pentateuki (Toora ehk Seadus ehk Moosese viisikraamat) ladinapärased nimed: I Moosese raamat: Genesis (,,algus"). Alglood ja patriarhide lood (Aabraham, Iisak, Joosep). Kuni Egiptuse vangipõlveni II Moosese raamat: Exodus (,,väljarändamine"). Lood Moosesest, Egiptuse orjapõlvest pääsemisest ja 40-aastasest kõrberännakust. Dekaloog (10 käsku) III Moosese raamat: Leviticus ("Leevide seadised"). Raamat sisaldab eeskirju preestritele ja religioossetele talitlustele IV Moosese raamat: Numeri ("arvud"). Rahvaloenduse materjal, statistika. Lood rännakust Siinailt Moabini
annaabi.ee 
