tõenäoliselt tekkinud nende tegevuse tähenduseks (nt võrke merre lasma). Modaaltähenduse klassikaline arenguskeem on dünaamiline>deontiline>episteemiline e võime>luba>tõenäosus. Saan kala>saan kala süüa>sain võimaluse kala süüa. Tegumood väljendab moodustajate grammatiliste suhete ja sematiliste rollide suhet. Nt seda, kas objekt on agent või patsient. Passiiv passiveerimise käigus muudetakse alglause (alus=agent; sihitis=patsient) vastupidiseks (alus=patsient; sihitis=agent). Selle tegevuse käigus lisatakse üldjuhul ka verbile mingi marker. Skemaatiliselt: P=S. Passiveerimise eesmärk on üldjuhul patsiendi esiletõstmine: patsient saab selleks, mille kohta kogu lause käib, kusjuures agenti alandatakse, ta viiakse kas mõnda kõrvalisse käändesse või jäetakse üldse lausest välja. Patsient tõstetakse enamasti passiivlause aluseks
Ei ole absoluutne, tegu on skaalaga. (Platon, Descartes, Kant). 24. skeptitsism loobutakse metafüüsika põhiküsimusele vastamast tunnetuslikel kaalutlustel. (Ollakse seisukohal, et meie tunnetuse piiratus ei võimalda vastata). 25. aprioorne (meelelisest kogemusest sõltumatud)- mõistustõdedeks. Kindla teadmise ideaal, inimese tund kindla teadmise poole, seab eelisasendisse mõistustunnetuse, sest meeleline tunnetus on alati suhteline. 26. aksioom alglause, mis antud teaduse tõena tõestuseta, st. endastmõistetav. 27. intuitsioon loomingulise mõtlemise moment, mis avaldub tõe tabamises vahetul loogilisel arutlusel ennetaval viisil idee või lahenduse ootamatu leidmisel põhinedes varasematele kogemustele teadvustamata läbitöötamisel. 28. intersubjektiivsus teadus ei sõltu teadlastest, on isikutes, seetõttu võimalik progressiivne areng. Kõiketeadmisi pole. 29