olemasoluga tuleb arvestada. Võib tugineda mõtleja sisemistele ajenditele, nt soovidele või hirmudele, sageli neid ajendeid ei teadvustata. Mõnikord on mõtlemise aluseks irratsionaalne soov või usk, aga arutluskäigud võivad olla vägagi ratsionaalsed. Intuitsioonile tuginev irratsionaalne mõtlemine ehk intuitiivne mõtlemine võib olla mõnes olukorras isegi efektiivsem kui loogiline mõtlemine, nt puuduliku ja väärinfo tingimustes või n-ö kiirkorras otsuste langetamisel. Loogika algkursuses puututakse irratsionaalse mõtlemisega kokku siis, kui käsitletakse sellest põhjustatud loogikavigu. Loogikavigu saab teha ka ratsionaalsetel kaalutlustel. MÕISTELINE MÕTLEMINE on väljendatav peamiselt KÕNE(sõnade)abil. LOOGIKA UURIB, milliseid mõtlemise vorme kõne väljendab. LOOGIKA ON teadus(õpetus) meetoditest ja printsiipidest, mida kasutatakse õige ja ebaõige arutlemise(järeldamise) eristamiseks. TRADITSIOONILINE LOOGIKA ei tegele suvaliste mõtteväljendustega, vaid
kunni järgmise sisend impulsini. Muundus tehnika: Kaasaegsete elektriajamites vajatakse, nii alalis sagedus on konstantne. kui vahelduvvoolu, kus juures nii saadav alalispinge, kui ka vahelduv pinge ja sagedus peavad olema reguleeritavad. Kuidas muuta vooluliiki, see on vahelduvvoolust alalisvooluks ja ka vastupidi, sellega tegeleb muundus tehnika. Kolmefaasilised alaldid: Ühefaasilised alaldid mida käsitleti elektroonika algkursuses on piiratud kasutatavusega, eelkõige sellepärast, et nad tekitavad energia süsteemi mittesümeetrilise koormuse, mille toimel tekib 0 punkti nihe ja rikneb kogu kolme faasilise süsteemi normaalne töö. Eriti halva toimega süsteemile võivad olla võimsad ühefaasilised alaldid, mille tarbitav vool on mitte sinuseline. Seega võib taoline alaldi muutuda harmooniliste allikaks, mis tekitavad elektrivõrgus häireid
annaabi.ee 
