Umbes 300 prtestanti hukati. Lõplikult võitis uspuhastus Elizabeth 1 võimu ajal(1558-1603). 1534 aastal tekkinud anglikaani kirikus jäid katoliku tavad siiski püsima, kuid piiblit peeti ainsaks tõe allikaks. Kalvinism oli loodud protestantlik usuool nagu angligaani kirik. Algselt seda endine palgasõurite preester Ulrich Zwingli(1520). See oli palju järsem kui Lutheri värk. Zwingli soovis, et kiriktes oleks jälle algkristlikus. Viidi minema pildid ja jumalateenistus muutus piibli lugemiseks. 1531 puhkes sõda katoliiklaste ja kalviniste vahel, kus sai Zwingli surma. Reformi jätkas Jean Calvin. See oli veelgi rangem. Calvin nõudis inimestelt töökust ja lihtsaid eluviise. Kalviniste kutsuti eri paigus eri moodi. Ingismaal puritaanideks, soti omi presbüterlasteks ja prantslasi hugenottideks. Vastureformatsioon oli katoliku kiriku usuline liikumine oma võimu taastamiseks.
Need kaarfriisid elustavad müüride süngeid pindu, tunduvad aga ühtlasi rippuvaina, juhivad pilku ikka jälle allapoole. Nii kordub romaani stiili raskuse ja maa külge needituse põhitunne kuni ehitise pisiosadeni, kuid samal ajal ka selle ületuse püüe, hinge võimetu taeva poole igatsemine. Igas stiiliühtlases teoses peab ka hoone sisemus, kui ta on samuti määratud nägemiseks, kinnitama välisehitise vormikõnet. Kristlikus jumalakojas on siseruum teatavasti hoone olulisem osa. Algkristlikus basiilika stiilis valitseski ta kunstilise väljatöötuse poolest, koondades nii ehitajate kui vaatajate tähelepanu endale ja jättes välismüürid maailmapõlglikult lagedaiks katemassideks. Romaani kirikutüübis on ka välisvormid juba kunstiliselt rohkem mitmekesistatud ja kõnelevad elavamat keelt, aga siingi täiendab sisuliselt valitsev siseruum oma erivormide hulgaga oluliselt üldpilti. Astudes romaani siseruumi, tunneme seisvat end välismaailmast kindlalt eraldatud
annaabi.ee 
