Kristliku kunsti tekkimine
loomiseks vähe võimalusi. Kristlike motiividega kunstist on rohkem andmeid alates 4.
sajandist, kui ristiusk sai ametlikuks.
Kuni 4. sajandini oli kogu kristlik kunst käsitööliste pärusmaa. Esimesed kolm
sajandit tähendas kristlik kunst hauakaunistusi ja katakombide seinamaalinguid.
Kunst oli pigem praktilisest vajadusest tingitud kui esteetilise väärtuse loomise püüde
tagajärg. Kristluse algaegade kunsti peamine väärtus seisneb selles, et see väljendab
algkristlaste kogukonna väärtusi, püüet leida uuele usule tähendust, kunstis
väljendatakse tollaste inimeste tõdesid. Esimeste sajandite kunstil on pigem sotsiaalne
kui esteetiline väärtus. Kõige suuremat mõju avaldas kunstile usu sidumine riigiga.
Kunst sai ühiskondliku elu osaks. (Lassus 1966)
Vanimad säilinud kristliku kunsti mälestised pärinevad haudadest. Maeti
sarkofaagidesse (kivihauad), algselt eelkõige Rooma impeeriumi idaosas, hiljem
annaabi.ee 
