Uusim aeg Kultuurielu põhijooned 1918-1940
Hariduselu juhtimine Haridusministeeriumi pädevusse;
1919 koolikohustus senisest 3 aasta pealt 4 aasta peale ning seda kõigile 9-14. aastastele lastele.
Põhiseadusesse lisati – kohustuslik ja maksuta algkool; vähemusrahvustele emakeelne
õpetus; kõrgkoolide sõltumatus ja riiklik kontroll õpetamise üle.
Kehtestati ühtluskool – igal algkooli lõpetajal oli õigus pääseda kesk-, täiendus- või kutsekooli.
1920.a. 7. mail võttis Asutav Kogu vastu algkooliseaduse, selle järgi:
Ühtluskool – Hariduse I astme tasuta ilmalik emakeelne algkool 6 aastase õppega.
Koolikohustus 8-16. eluaastani või algkooli lõpuni;
Kes ei lähe kesk- või kutsekooli, õpib veel 2 a. täienduskoolis.
Vähemalt 20 vähemusrahvuse inimese. puhul tuli avada vastav kool või klass. Iga kool pidi
koduloo õpetamiseks koostama oma programmi, lähtudes ümbrusest. Vanematele trahv, kui laps
ei käinud koolis.
Eesti koolivõrk oli selleks ajaks juba välja kujunenud
annaabi.ee 
