Sümboolselt seostatakse lääne kirikumuusika sündi Püha Ambrosiusega, selle järgi nim. Kõige vanemat lääne kirikulaulu ambroosiuse lauluks. Arvatavasti Ambrosius ise laule ei kirjutanud Püha Augustinus oli üks esimesi muusikat põhjalikult käsitlenud kristlikke filosoofe. Oma teoses ,,De musica" kirjutas ta küll muusikast Pythagorase ja Platoni eeskujul, ometi arutles rohkem muusika jumaliku päritolu üle, laulmise funktsiooni üle jumalateenistusel ja kristlikus kasvatuses. Algkogudustes olid kasutusel erinevad liturgiad Paavst Gregorius I (Suur, 540-604, paavstiks valiti 590) juhtis läänekiriku ühendamispoliitikat. Kogus kokku erinevatest piiskopkondadest liturgiad Selle käigus roomakatoliku liturgia lihtsustus ja ühtlustus Kuigi roomakatliku kiriku muusikat nimetatakse gregooriuse lauluks, Gregorius ise laule ei kirjutanud. Kloostrikorraldusest 6 .sajandil asutas Püha Benedictus benediktlaste ordu
piiskoppide kirju. Kolm alust, mille põhjal kaanon paika pandi: teos pidi olema kogu ulatuses ortodoksne/ üheselt vastuvõetav; teos ei pidanud olema apostli enda kirjutatud, kuid see pidi temast põlvnema; samuti oli oluline, et neid tekste oldi teenistustel loetud järjepidevalt ja suureulatuslikult. Tänase kiriklike ametite süsteemi juured hakkasid domineerima teisel sajandil. Eristati kahte süsteemi: presbüterlikku ja piiskoplikku. Presbüter tähendab kreeka keeles vanemat, algkogudustes tekkisid karismaatilised juhtkujud teistest autoriteetsemad, vanemad ja jõukamad usklikud. Karismat hinnati kõrgelt montanistide seas ning see ei ole tänaseni usumaailmast kuhugi kadunud. Teine ja tuntum ametite süsteem on piiskoplik kord. Esile tõuseb episkopos ehk koguduse ülevaataja, tema kõrval teenis diakonos, kes tegutses kiriku rahaasjade ja hoolekandega. Erinevalt rooma süsteemist valiti piiskop terveks eluks, mitte
annaabi.ee 
